Tiia Lõoke
Teadliku Loomise ja Hingamise Akadeemia (TLHA)
www.teadlik-loomine.ee
Enesearengu ja hingamistöö kohta on palju vääraid arvamusi, müüte ja hirme.
Toome siinkohal välja 13 müüti:
1. Müüt: “Lähisuhted lagunevad kui lähed kuhugi teraapiasse või hingama.”
Sul tuleb millestki loobuda kui hakkad tegelema enesearenguga ja kõige rohkem kardetakse et minnakse lahku oma partnerist või abikaasast.
Laiemalt võttes iga teraapia või ka iga sügavam mõtisklus elu üle võib sellisel juhul ohtlik olla, sest kui sa arened ja hakkad nägema suuremat pilti, kui näed asju selgemalt, siis hakatakse ka enda eest paremini hoolitsema ja tegema häid muudatusi oma elus.
Tegelikkus on see, et sinu uus avaram mina on armastavam nii iseenda kui oma partneri suhtes ning on suurem tõenäosus, et su paarisuhe või lähisuhted muutuvad paremaks. Arenedes ja avaramat pilti nähes hakatakse nägema selgemalt ka iseenda vigu ja tegemata jätmisi ega projitseerita neid enam oma lähedastele ega välisele maailmale.
Kui on aga elatud pikalt võlts elu näiliselt heas aga tegelikult kehvas mittetoimivas suhtes, siis suhe võib laguneda mistahes teraapias või ilma igasuguse teraapiata.
Tegelikkus on see, et enamus suhteid lagunebki ilma et kuskile teraapiasse või perenõustamisele jõutakse. Enamus suhteid lõpebki sellepärast, et välist abi ei otsita ega endaga emotsioonide ja reaktiivsusesega või allasurutud emotsioonidega (mis tekitavad depressiooni ja eraldumist) ei osata hakkama saada. Kui midagi ei muudeta oma suhtumises ja käitumises, siis lihtsalt tunded kuhjuvad ja enda paremaks tundmiseks tundub olevat parim lahendus lahku minna.
Teine viga, millest räägivad nii pereterapeudid kui paljud teised suhteid käsitlevad teraapiad, et tullakse liiga hilja. Kui üks partneritest on juba leidnud kellegi teise või pole nõus enam enda ega suhtega tegelema, siis ei ole enam päästa, ei teraapia ega teraapiata.
2. Müüt: “Hingamistööd tehes oled mingi veidrik või äärmuslane.” Ja Sa pead siis hakkama taimetoitlaseks, jooga või tantraga tegelema, trumme või gonge taguma või mingil muul moel või viisil veidralt käituma hakkama.
Tegelikkus on see, et inimesed muutuvad üha neutraalsemaks ja avatumaks, nad ei ole enam nii reaktiivsed, ollakse palju loovamad ja sallivamad kui enne ning selles mõttes ei olda äärmuslikud ega veidrikud, vaid saadakse terviklikumaks ja avatud olemisega ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Hingamistöö ravib sügavalt mineviku traumasid ja annab võimaluse olla normaalne ja terviklikum. Tervendamata traumadega inimesed on need, kes võivad käituda kummaliselt, veidralt või isegi ohtlikult.
Sarnane müüt “Sa pead hakkama kuuluma kuskile kogukonda või sekti”, mis välistab normaalsed head suhted tööl või kodus. Sa pead hakkama uskuma midagi, mida sa ei usu või hakkama kristlaseks, budistiks või tont teab kelleks.
Tegelikkus on see, et hingamistöö ja hingamisteraapia loob parema kontakti iseendaga, teeb Sind rohkem iseendaks ja teadlikumaks iseenda valikute suhtes. Ning valikuid tehakse palju teadlikumalt, sügavamalt ja läbimõeldult, mitte pinnaliselt kedagi või midagi segaselt järgides. Teraapias, enesearengu ja hingamistöö kursustel toetatakse inimese sees sügavalt ja pikaajaliselt kaalutletud valikuid.
Hingamistöö ja hingamisteraapia ei kuulu tänapäeval enam esoteerika ja müstika valdkonda, vaid see on laialt levinud viis stressi maandamise, traumade vabastamise ja enesearengu võimsa vahendina. Rahvusvaheline hingamistöö Liit (International Breathwork Foundation – IBF) tegeleb hingamistöö koolitusstandardite ja eetikaga, teadusliku uurimistööga ning selle erinevatesse valdkondadesse rakendamise projektidega, näiteks hingamistehnikate koolidesse viimise projektiga.
Kuigi mõned hingamistöö tehnikad võivad olla spirituaalse taustaga on enamus hingamistöö vorme seotud psühholoogiaga, keha teadliku lõdvestamise ja närvisüsteemi tasakaalustamisega.
3. Müüt: “Mind hakkab keegi hingamistöö ajal kuskilt puudutama.”
Teadliku Loomise ja Hingamistöö Akadeemia (TLHA) ning Rahvusvahelise Hingamistöö Liidu (IBF) eetikakoodeksis on see väga oluline punkt, et kliendiga tehakse kokkulepped igasuguse puudutamise osas. Nt. lepitakse kokku, kas klient soovib meeldetuletust seansi ajal kui ta lõpetab teadliku ja ühendatud hingamise, et teda õrnalt puudutakse õlast või rinnakust kui ta hakkab magama jääma, eesmärgiga et teadliku ja ühendatud hingamist siiski jätkakse. Kui klient ei soovi puudutamist, siis nii on. Lisaks tehakse kliendiga paljud muud kokkulepped ja teavitamised nagu muudeski proffesionaalsetes teraapiates.
On olemas ka hingamistöö kogukondasid kus hingamistöö seotaksegi kindlate teraapiliste puudutamise võtetega, näiteks transformatsiooniline hingamistöö koolkond, kus hingamisteraapia on ühendatud teatud keha punktide teraapilise kontaktiga hingamistöö ajal. TLHA-s me sellisel viisil puudutust ei kasuta.
Holotroopses hingamistöös kasutatakse kliendi soovil enamasti holotroopsele hingamisele järgnevat spetsiifilist kehatööd, mille intensiivsust ja pikkust reguleerib klient ise.
Veel mingi väärarusaam on mõnel inimesel olnud, et soojas vees hingamistöö tegemiseks peab alasti võtma. Ei pea ega ole soovitav. Ka soojas vees (37C) hingata on väga turvaline ja väga efektiivne stressi ja vanade emotsioonide vabastamise seisukohalt. Soojas vees oled Sa eriliselt hoitud ruumis nii inimeste kui sooja vee poolt.
4. Müüt: “Ma pean hakkama kuidagi ebaloomulikult hingama ja see on ebamugav, ebameeldiv või lausa ohtlik.” Teadlik-ühendatud-vabastav hingamine tekitab hapniku puuduse ja see tekitab justkui hallutsinatsioone või minestamist. See on patoloogiline ja sul hakkab kindlasti halb.
Tegelikkus on see, et inimene valib endale ise sobiva hingamisrütmi, et sellisel viisil oleks võimalik kauem hingata, st vähemalt 1 tunni jooksul. Ebaloomulikult hingates ei ole võimalik ju nii kaua hingata! Tegelikult õpetatakse inimene teadlikult hingama viisil, mis toetab keha loomulikke protsesse. Õigesti juhendatuna tervendab see keha, meelt ja kogu elu. Mõõdukas hüperventilatsioon on väga turvaline ja tervendav, terviklikkust loov. Turvalises ja eetilises hingamisteraapia õhkkonnas aktiveeritakse kehas allasurutud pinged ja vabastatakse need. Hingamistöö intensiivsusega ja hingamistsükli pikkusega saame reguleerida keha pingestumist, energia liikumist (surinaid kehas) ja pingete vabastamist hingamisseansi ajal. Umbes 1/3 algajaid hingamistöös osalejaid kogevad hingamistöö ajal käte või jalgade pingestumist või keha surisemist, seda kuskil esimese 4-6 seansi jooksul, tavaliselt pärast kümmet hästi juhendatud hingamistöö seansse neid pingeid kogetakse äärmisel harva. Keha on õppinud pingeid vabastama. Jutt käib juhendatud proffesionaalsest hingamisteraapiast, kus juhendaja oskab kliendi läbi 10 seansi juhendada.
Tegelikkus on sii see, et me ei pea ebaloomulikult hingama, lihtsalt teadlikumalt ja veidi suuremalt kui tavaliselt, endale sobivas rütmis, andes kogu oma kehale rohkem hapnikku ja eluenergiat. Ja kõik mis sealjuures esile tuleb: aistingud, emotsioonid, pinged ja surinad kehas, ning vahel ka kuumatunne või külmavärinaid, ja tseenid, pildid minevikust või tulevikust ning loovad ideed ja head taipamised. See on normaalne reaktsioon suurenenud hapniku- ja energia liikumisele ja on tervenemise üks osa.
5. Müüt: “Kui ma teen hingamistööd, siis pean kohe läbi elama traumeerivad mälestused.”
Tegelikkus: Kuigi hingamistöö võib avada sügavaid emotsioone, ei tähenda see, et igaüks peab silmitsi seisma valusate kogemustega. Protsess on väga individuaalne ja turvaliselt juhitud. Enamus inimesi kogeb pärast hingamistööd pigem lõdvestunud, rõõmsamat ja vabamat olekut, sest hingamistööga saame parema kontakti iseendaga – justkui suurema ja targema osaga iseendast, mida võiks nimetada kõrgemaks minaks või kõrgemaks (üli)teadvuseks. Igaühe protsess on erinev.
Inimene on nii imeliselt kokku pandud koos oma heade kaitsemehhanismidega, et traumade vabastamiseni jõudmine toimub igal ühel just sellisel viisil nagu inimene selleks valmis on. Ei maksa karta, et meie tavateadvusesse tuleb rohkem materjali kui me seda käsitleda suudame. Inimesed kardavad vahel seda, et kui ma nüüd nutma hakkan, siis ma ei suudagi lõpetada. Tõde on see, et ehe nutt, viha või raev ei kesta kuigi kaua, tavaliselt mõned minutid. Kui sa tõesti saad ja lubad endal oma ehedaid aistinguid ja tundeid kogeda ilma mingit “oma lugu” jutustamata – st samal ajal ratsionaalsetes kaitsetes olemata ja kui keegi sind sealjuures oma täieliku kohalolekuga toetab ja juhendab – edasi hingama samal ajal kui sa tunned seda, mida sa tunned, siis toimub tunnete vabastamine kiirelt ja põhjalikult. See on loomulik osa tervenemise protsessist turvalises toetatud keskkonnas.
Enamusel inimestest on aga oma tavaelus liiga tugevad kaitsed, nii et nad ei lase sellel peaaegu kunagi juhtuda. Sest paljudel on väga suur hirm tugevate tunnete ja emotsioonide ees ning oma tunnete üle kontrolli kaotamise ees.
6. Müüt: “See töötab kõigile ühtemoodi”.
Hingamistöö on võimas enesearengu ja stressist vabastamise tööriist, kuid kui vaja, võib sellele lisaks kasutada ka teisi psühhoteraapilisi või meditsiinilisi lähenemisi. Tulemused sõltuvad inimesest, tema valmisolekust ja protsessist. Iga inimene on erinev ja ka tema kogemused on erinevad ja iga hingamisseanss erinev.
Mõnedel toob hingamistöö esile rohkem visuaalseid kogemusi, teistel jälle rohkem kehalisi aistinguid, kolmandatel annab see häid mõtteid ja ideid tuleviku projektide suhtes, jne. Ühel inimesel toob see teadvusesse tuhat uut mõtet, aga teisel läheb pea seansi ajal mõnusalt tühjaks ja ta vabaneb kõikide mõtete taagast ja suubub puhtasse rahu ja armastuse seisundisse. Ühe inimese kogemused ei ole väärtuslikusmad kui teisel. Ja ajas need kindlasti muutuvad.
7. Müüt: “Meie sisemaailm ja tunnetus on teisejärguline ja meie ümber olev silmadega nähtav maailm on primaarne.” Kui me hingamisteraapias, hüpnoteraapias, juhendatud meditatsioonis või teistes teraapia liikides midagi oma sees kogeme, näeme, tunnetame või taipame, siis see kõik on subjektiivne teisejärguline asi, st seda sisemist tööd peetakse meie lääne ühiskonna tavateadvuse seisukohalt pigem teisejärguliseks. Ja seda, mis jääb meie sisemaailmast väljaspoole, peetakse primaarseks, seda loetakse reaalsuseks! Sisemaailma tajud, mälupildid, intuitiivsed vahetud taipamised, nägemused ja teadmised, neid peetakse sageli inimeste poolt, kes enesearenguga teadlikult ei ole tegele, lihtsalt fantaasiateks, viljatuks kujutluseks või halvemal juhul hallutsinatsioonideks. Sisemaailma vahetud taipamised ja teadmised on tänapäeva meditsiini, farmaatsiatööstuse ja psühhiaatria poolt enamasti patalogiseeritud. Heal juhul peetakse seda alternatiivseks meditsiiniks.
Tegelikkus: uue loomine ja tervenemine aga algab seestpoolt. Teadlikkuse kasv enda sees on enesearengu alustala. Me (taas)loome reaalsust – iseennast ja oma elu – oma tunnete, mõtete, uskumuste ja programmidega. Meie mõtted, uskumused ja uskumuste programmid on REAALSED, need loovad tulemusi ja tegelikkust. Oma peas visiooni reaalsuseks muutumise ootamine ei ole ainult kujutlemine, see ongi LOOMINE.
8. Müüt: “Eneseareng toimub “roosamanna roosas positiivsuse pilves” edasi liikudes … ühe kaugemale ja kõrgemale … elust ja valust.
Tegelikkus: Teadlikkuse ja intuitsiooni kasvades tuleb üha rohkem silmitsi seista iseenda egoga – oma piiratud minapildiga, enda rigiidsete mustritega, oma kitsarinnaliste arvamustega, edasiminekut tõkestavate uskumustega, allasurutud traumade ja enda loodud draamadega. Üha rohkem tulevad nähtavamale asjad, kuidas me ise (või oma esivanematelt päritud uskumustega) oma elus raskusi loome. Ja seda pole sugugi mugav ega kerge tõdeda! Kuid see on väga väärtuslik tõde! Kui kõik see, mis on olnud varjatud ja loonud halbu tulemusi, tuleb nüüd teadlikku meelde ja sa saad sellest teadlikuks, siis on võimalik seda muuta! Meie sees varjul olevate tõkestavate uskumuste ja täiel määral kogemata jäänud mineviku kogemuste täielik kogemine ongi see, mis on tervenemise ja kasvamise aluspõhi. Hingamistöö ja hingamisteraapia tegelebki otseselt veel täielikult kogemata kogemuste vastu võtmisega ja tervikuks integreerimisega.
Müüt “Kui ma arenen, ei koge ma enam negatiivseid emotsioone.”
Inimlik kogemus hõlmab alati rõõmu ja valu. Arengu eesmärk on õppida oma emotsioone ja kehalisi reaktsioone paremini mõistma ja nendega toime tulema, mitte neid vältima. Inimene muutub arenedes justkui vaimselt suuremaks ja probleemid näivad sel juhul väiksemad! Aga nad ei kao ära, vaid neid on kergem käsitleda….olles armastavam ja avaram, ühenduses oma kõrgema mina ja loovusega.
Müüt “Positiivne mõtlemine üksi lahendab ära kõik probleemid.”
Positiivne suhtumine aitab tõesti, aga väljakutsed elus vajavad ka praktilisi samme ja sekkuvat käitumist, sh ka teistele mitteootuspäraselt, st nn. “negatiivsete arvamuste ja tunnete” väljendamist. Teatud moel võib nn“toksiline positiivsus” ja positiivsuse maski hoidmine arengut takistada.
9. Müüt: “Kui ma saan üha rohkem iseendaks ja hakkan elama oma tõe järgi, nii nagu ma tegelikult tahan, siis ma jään üksi.”
Üksijäämise ja hülgamise hirm on üks suurimaid hirme.
Tegelikkus on see, et sa oled hoopis eeskujuks, hakkad rohkem särama ja kaasad üha rohkem endaga sarnaseid inimesi, kes tahavad ka terviklikumaks saada ja kasvada. Sarnane tõmbab sarnast ja sinu sõbrad saavad olema sinuga samameelsed.
10. Müüt: “Edu ja õnn tulevad kiiresti, kui ma teen õigeid asju või kasutan õigeid tehnikaid” ja “Õiged praktikad annavad mulle püsiva meeleseisundi“.
Tegelikkuses on eneseareng järkjärguline protsess, isegi siis kui me aegajalt kogeme kiirendusi ja teatud arengu hüpped, me arenema kogu aeg ja vahel koguni taandareneme (st elame nagu robotid seesoleva programmi järgi). Kiirvõitusid enamasti pole. Zen meistrid teenisid palju aastaid ja budad, enne kui nad budaks said, praktiseerisid palju elusid. Hetkega Virgumisel, Valgustumisel, on taustal aastakümneid või aastasadu elatud elusid ja kogemusi ning läbi nende kogemuste oskuste ja annete omandamist… saavutati Virgumine. Areng ei ole üks hetkeline “läbimurre”, vaid pidev protsess. Mõistmised tulevad ja arenevad kogu elu jooksul! Igal hommikul ja tegelikult igal hetkel tuleb üle vaadata oma meeleseisund ja kehas olemise tunne. Ja kui vaja, siis tuleb sellega “tööd teha”. Vaimse arengu põhimõtteid kahjuks koolis ei õpetata, meil ei õpetada et igapäevaselt tuleb teadlikult võtta vastutus kehalise ja meele seisundi loomise, hoidmise ja arendamise eest ning kuidas ja milliste meetoditega seda saab teha. Aga see peaks oleme selge nagu hammaste igapäevane pesemine. Ka oma meele eest on vaja igapäevaselt hoolt kanda. Meele eest hoolitsemine pole nii lihtne kui hammaste eest, meel vajab muljeid, kogemusi, inspiratsiooni ja oma kogemustest õppimist. Kogemustest õppimiseks on vaja keskendumisoskust, mõtisklemisoskust, iseseisvat mõtlemisvõimet, mille arendamine vajab distsipliini ja järjepidevust. Oma hingamisprotsessile mõnda aega keskendumine on suurepärane vahend keskendumisoskuse arendamiseks, rääkimata et see on kasulik ka stressi maandamiseks ja oma loovusele avanemiseks.
Tegelikkus on ka see, et pole olemas ainuõigeid praktikaid kõikide jaoks, vaid just sinule praegusel hetkel kõige sobivamad enesearengu meetodid ja praktikad. Mis kunagi sobisid ja inspireerisid, võivad osutuda hetkel ennast ammendunuks. Mis praegu sobivad võivad mõne aja pärast osutuda vähem kasulikuks. Praktika tähendab siiski et seda praktiseeritakse mõne aja jooksul päriselt ka. Ainult 1 kord joogatunni külastamine ei loo mingeid tulemusi.
11. Müüt: “Teised inimesed või õpetajad saavad mind muuta.”
Tegelikkus: Teadmisi, häid meetodeid ja inspiratsiooni võib saada kindlasti teistel, kuid tegelik muutus toimub ainult inimese enda tahtel ja otsusel – tema enda sees. On igaühe enda vastutus panna teadmised ja tehnikad enda jaoks tööle. Vaimset arengut, vaimseid võimeid ja vaimsust ei saa osta raha eest!
Hingamisterapeut saab õpetada hingamistehnikaid ja luua turvalise ruumi lõdvestumiseks, enda avastamiseks ja oma avastuste igapäeva ellu integreerimiseks, kuid hingata ta kliendi eest ei saa! Seda peab inimene ise tahtma ja tegema!
12. Müüt: “Mulle piisab sellest kui ma loen eneseabi ja teisi häid raamatuid, teadmised ise muudavad mu elu”. Teadmised on väga väärtuslikud, kuid areng toimub siis, kui me neid teadmisi päriselt ka oma elus rakendame. Hingamitöö ühendab meie teadmised elu jooksul kogunenud kogemustega. Kogemused on mitte ainult meeles, vaid ka meie kehas ja hinges. Hingamistöö ja teadliku hingamise regulaarne praktiseerimine ühendab meie keha, meele (mõistuse) ja hinge.
13. Müüt: “Eneseareng tähendab, et ma pean kogu aeg olema produktiivne ja homme veel rohkem ja parem kui täna.”
Tegelikkus on see, et osa meie arengust on puhkamine, lõdvestumine, hetkes olemine ning enda ja oma elu aktsepteerimine sellisena, nagu see on.
Hingamisteraapia õpetab meid rohkem nautima OLEMIST. Ja selles kohal olemises teadlik olemist oma HINGAMISEST. Ja selles lõdvestunud ja rahulolevas olemises on võimalik kogeda midagi ilusat, mõnda ilusat hetke või taibata ja kogeda ELU sellisena nagu see tegelikult on. Ja sellest kohast tegutsema hakkamine ja loomine on juba uue kvaliteediga ja loob kindlasti seda, mida me väärtuslikuks peame ja mis meid rõõmustab.
Kokkuvõtteks: enamik müüte, väärarusaamasid ja hirme tulenevad teadmatusest. Kui inimesel on turvalised juhendajad, selged juhtnöörid ja ta teab, et ta ise on oma enesearengu või hingamistöö protsessi peremees, siis hirmud ja müüdid hajuvad ning kogemused saavad olema väga turvalised ja vabastavad.
Loe veel:
Mis on hingamistöö ja hingamisteraapia?
Meedia kajastusi
Teadliku Loomise ja Hingamise Akadeemia (TLHA)
www.teadlik-loomine.ee