Missugust viiest rollist etendad tööl?

Tiia Lõoke Tommy Hellsteini raamatust “Jõehobu töökohal”

Maaleht sept.21015

 

Tuntud soome psühhoterapeut ja menukas autor keskendub selles raamatus inimlikele väärtustele

töökohas. Tommy Hellsten usub, et inimene on suurem kui tema saavutused ja et tema saavutused oleksid

palju suuremad, kui tal oleks võimalik ka oma töös end “nõrgana” tunda, st väärtustada oma tundeid

ja valu. Jõehobu-nähtuseks nimetatakse olukorda, kus valusaid probleeme ei kohata, vaid nendega

kohanetakse. Näiteks juhi alkoholism või töönarkomaania, millele läbi sõrmede vaadatakse,

kammitseb tööl kõiki. Mida tõsisem on vanemlikust armastusest ilmajäämine ja mida suuremate

jõehobudega oma elustoas lapsena oleme pidanud kohanema, seda tõenäolisemalt oleme

väljakujundanud oma vale-mina – st teatud rolli, mida esitame ka oma töökohas. Kõigis on varjul

mingisugune valemina. Oluline on see, kui täielikult me temaga samastume.

Raamatu “Jõehobud töökohal” suureks väärtus on nende valeminade ehk toimetulekustrateegiate

täpsed kirjeldused, kuidas need on tekkinud ja tööellu üle kandunud. Lugedes saame nende

rolli(de)ga samastuda ja kindlasti tunneme ära kellegi ka oma töökohal.

Viiel rollil on igaühel oma nimi, milles kajastub selle peamine strateegia. Valesangar – välise edu

ja oma eesmärkide ohver; Taagakandja – liigse vastutuse ohver; Patuoinas – süüdistuste,

halvakspanu ohver; Nähtamatu laps – nähtaval olevate, domineerivate, abi vajavate inimeste ohver;

Naerutaja – pinnalise suhtlemise, teistele meeldimise ohver.

 

Patuoina tegudele vaadatakse läbi sõrmede

Valesangar – teeb kangelastegusid. Ta jätab hooletusse enda, abikaasa, perekonna, sõbrad, tervise

ega näe inimesi enda ümber. Ta mõõdab enda väärtust edu järgi ja kardab vigu. Ta on

kiirustamissõltlane ja töönarkomaan. Ta peab igal pool olema esimene. Tal on mitmeid “aumärke” –

maohaavad, vähk, infarkt, migreen jne. Ta tahab kõike kontrollida ja valitseda. Ta ei vastuta oma

tunnete, viha eest.

Vähesed tunnevad temaga lähedust, ta ei lase endale ligi, ta on üksildane. Teda vajatakse, kuid

keegi ei saa aru, et ka tema võib midagi vajada. Temast kiirgab heaolu, tal on kõik välise heaolu

sümbolid. Oma sisemuses tunneb ta tühjuse tunnet ja väärtusetust. Ta kardab kedagi vajada,

alanduda, olla sõltuv kellestki, tunnistada oma nõrkust.

Taagakandja – kannab vastutust selle eest, mille eest ta vastutama ei peaks. Ta tajub vaistlikult

teiste tundeid, mõtleb, kuidas teistel parem oleks. Võtab enda peale igasuguseid kohustusi. Ta otsib

vaistlikult üles inimesed, kes ei suuda asjade eest vastutada ja vajavad päästjat. Ta on veendunud

oma tugevuses ja teiste nõrkuses. Tavaliselt on suur kontrollija.

Taagakandjast naine tunneb tugevat tõmmet alkohoolikutest meeste vastu. Tema isekus on

maskeerunud isetuseks. Taagakandja ei suuda kohata ja tunnistada oma viha ja süüd. Ta tunneb, et

teised kohtlevad teda halvasti ja ta ei saa sinna midagi parata. Viha väljendub kibestumisena,

üleolekutundena, varjatud põlgusena.Ta ei oota tulevikult midagi head, pigem näeb praeguse

viletsuse jätkumist. Tema süütunde juured peituvad lapsepõlves, kui vanemad pole vastutanud selle

eest, mille eest nad peaksid.

Patuoinast – vajatakse peres kandma vanemate patte. Ta ei tunne häbi (selle positiivses

ülesandes) ja ei vastuta oma käitumise eest. Ta ei austa kollektiivi norme, jääb üksikuks. Läheduse

puudumist korvab ta joovastavate ainetega. Hüljatustunde tõttu on temasse kogunenud palju viha,

mis võib avalduda skandaalitsemisena.

Üllatavalt palju inimesi kohaneb patuoina prohmakatega. Vaadatakse läbi sõrmede ta joomistele,

salatsetakse, põigeldakse, võetakse vastutust ta tegemata jätmiste eest. Kõik kõnnivad nagu

miiniväljal ja kohanevad, aitavad.

 

Naerutaja tunneb end ebavajalikuna

Nähtamatu lapse ülesanne on vabastada vanemad veel ühe lapse eest hoolitsemast olukorras, kus

neil ei ole enam jõuvarusid uue lapse jaoks. Ta tõmbub eemale maailmast, kus tema jaoks ei ole

kohta. Ta ehitab endale oma maailma, kus ta on printsess, kus on armastust ja ta on teiste hoolitsuse

sihtmärk. On vaikne ja arg, tähelepandamatu. Ta on ääretult hea ja tubli, ei taha tüli teha. Nähtamatu

lapse sisemuses on kaos. Tal on puudu armastuse kogemus, ilma milleta ta jääb olemusetuks. Samas

igatseb ta väga kuulumise järele.

Nähtamatu lapse arvamust ei küsita, teda ei kutsuta kaasa, keegi ei mäleta, et ta oleks millessegi

oma panuse andnud. Teised ei kuule teda ja kui kuulevadki, siis ei pööra tähelepanu. Teda hakatakse

vältima, kuna ei mõisteta tema reaktsioone. Teda kogetakse ka meeldiva ja ohutuna ning

kasutatakse tihti ära. Kui keegi pääseb ta lähedale, siis võivad kohutada tema lõppematud

vajadused, mis on täitmata lapsepõlvest. Temas on palju viha ja ta võib ühineda teise inimesega teda

vihates.

Naerutaja – on krooniline naljaviskaja, kes pole suuteline üheski olukorras tõsiseks jääma. Ta ei

ole suutnud valusaid tundeid üksi jäädes lapsena kohata, vaid on need hüljanud. Teda on vajatud

peresse pingeid vallandama ja juhtima tähelepanu probleemidelt kõrvale. Ta ühineb teiste

inimestega oma rolli kaudu – naerutades. Jääb teistele kaugeks, sest pole emotsionaalselt aus.

Enamasti on ta hinnatud kaaslane – võluv, seltskondlik, sotsiaalselt paindlik ja erk. Ta on seltskonna

hing, koosviibimiste põhiline meelelahutaja. Ta on rahutu, kärsitu, üliaktiivne, pidevas liikumises,

et ei peaks sisemuses peituvat halba meeleolu kohtama.

Inimesena on ta üsna ebaküps oma rolli pealiskaudsuse ja kitsa orienteerituse tõttu. Ta pole oma

elukutsele eriti pühendunud, on liiga kärsitu ja kannatamatu. Nii takistab naerutaja roll töös

arenemist. Kõige rohkem kardab ta viha, aga ka kurbust, tema kurbus, kui see vahel välja purskub,

võib teda väga ehmatada. Pigem haletseb ennast, kui on ehedalt kurb. Tunneb ebapiisavust, et teda

ei vaja mitte keegi. Peab kogu aeg olema tähelepanu keskpunktis, siis tunneb, et on olemas.

Paljudele inimestele ta meeldib, kuid ta võib ka ära tüüdata. Keegi ei jaksa ühe ja sama nalja peale

mitu korda naerda.

Kuidas neist jäikadest lapepõlve rollidest vabaneda? Kas neist on üldse võimalik vabaneda?

Keegi on öelnud, et kunagi ei ole liiga hilja elada läbi õnnelik lapsepõlv. Mida see veel võiks

tähendada? Ka nendele küsimustele püüab Tommy Hellsten oma raamatus vastata.

_________________________________________________

Veel täpsemalt Tommi Hellsteini rollidest:

we can do itValesangar

Kuidas see roll väljapoole paistab?

  • Teeb kangelastegusid. Jätab hooletusse enda, abikaasa, perekonna, sõbrad, tervise – ei näe inimesi. Mõõdab enda väärtust edu järgi, kardab vigu. Väline hiilgus on olulisem sisust.
  • Sõbrad” ta ümber mõtlevad ainult endale.
  • Elab ohvri elu, ei mõista, kuidas ta sündmusi valitseb. On kiirustamissõltlane.
  • Suure tõenäosusega on töönarkomaan, st ei saa tööta olla, ütleb “töö ei võimalda”.
  • Ei tea, mis tähendab olemine. Elab tulevikus. Hea elu algab siis, kui …
  • Peab igal pool olema esimene, muidu on kadunud.
  • Tal on mitmeid “aumärke” – maohaavad, vähk, infarkt, migreen jne.
  • Tahab kõike kontrollida ja valitseda. Ei vastuta oma tunnete, viha eest.

Missuguseid reaktsioone teistes esile kutsub?

  • Vähesed tunnevad temaga lähedust, ta ei lase endale ligi, on üksildane.
  • Teda vajatakse, kuid keegi ei saa aru, et ka tema võib midagi vajada.
  • Temast kiirgab heaolu, tal on kõik välise heaolu sümbolid.
  • Ohvri-inimesed on tema peale kadedad, halvustavad tema tööd.
  • Kui ta on tööl võtmepositsioonil, siis kujundab ka teistes vastavaid väärtushinnanguid (töötada ohjeldamatult). Vabastab alluvad mõtlemast, kasvamast, oma elu eest vastutamast.
  • Jõulise varjus saab uneleda nagu pikendatud lapsepõlves.
  • Abielus ei oska haavatav olla, mis tekitaks ühendust ja tõelist jagamist.
  • Kardab end paljastada, paista tavalise inimesena, kellel on puudusi.
  • Tema lähedal hakkab kõhe, ei saa aru, mis on tõsi, mis mitte.
  • Talle on raske midagi endast anda, sest ka tema ei anna endast midagi.
  • Mõni hakkab talle toetuma, sest tundub olevat kõikvõimas.
  • Kiirustamise ja uimaseks rääkimisega hoiab teised endast eemal.

Missugused on rolli sisemised tunded?

  • On sisimas veendunud enda väärtusetuses, tunneb tühjust.
  • Kardab kedagi vajada, alanduda, olla sõltuv kellestki, tunnistada oma nõrkust.

 

taagakandjaTaagakandja

Kuidas see roll väljapoole paistab?

  • Kannab vastutust selle eest, mille eest ta vastutama ei peaks.
  • Tajub vaistlikult teiste tundeid, mõtleb, kuidas teistel parem oleks, justkui astuks teise inimese sisse ja elaks tema elu.
  • Võtab enda peale igasuguseid kohustusi. On tööl inimene, keda vajatakse.
  • Hülgab enda. Ei suuda näha oma vastutust. Ei saa aru, et on ise oma elu taakasid täis kuhjanud. Tema meelest on elu need tema kaela pannud. Näeb süüdlasi väljaspool.
  • Otsib vaistlikult üles inimesed, kes ei suuda asjade eest vastutada ja vajavad päästjat.
  • On veendunud oma tugevuses ja teiste nõrkuses. Tavaliselt on suur kontrollija.
  • Tahab kasutada võimu ja otsib olukordi, kus lööb välja inimeste abitus – hakkab sotsiaaltöötajaks, õpetajaks, politseinikuks.
  • Taagakandja naine tunneb tugevat tõmmet alkohoolikutest meeste vastu, hakkab alkohooliku päästjaks.
  • Ei ole võimeline teisi austama ja neist piisavalt kaugel püsima, et näha neid nende endina. Tuleb teise inimese sisse, rikub tema piire, mürgeldab teise hingemailmas, saamata aru, mida ta teeb.
  • Ta ei anna oma külluslikkusest, vaid oma kasinusest, et külluslikult vastu saada.
  • Tema isekus on maskeerunud isetuseks. Ta peab saama tervel moel isekaks.
  • Ei leia inimeste mõistmist, sest on aastakümneid märku andnud, et tuleb hästi toime.

Missugused on rolli sisemised tunded?

  • Ei suuda kohata ja tunnistada oma viha ja süüd.
  • Tunneb, et teised kohtlevad teda halvasti ja ta ei saa sinna midagi parata.
  • Viha väljendub kibestumisena, üleolekutundena, varjatud põlgusena.
  • Ei oota tulevikult midagi head, pigem näeb praeguse viletsuse jätkumist.
  • Loovus jääb talle kättesaamatuks. Loovuse võiks leida viha tagant.
  • Ei peatu tõsisemalt, et enda vajaduste eest vastutama hakata, vajadused (turvalisuse ja hoolitsuse järele, seksuaalsed ja vaimsed vajadused) jäävad alati rahuldamata. Pole midagi anda ja kui tahetakse saada, ärkab viha.
  • Süütunde juured peituvad lapsepõlves, kui vanemad pole vastutanud selle eest, mille eest nad peaksid. Tunneb end perekonna heaolutunde puudumises süüdi.
  • Kogeb end ebapiisavana, üksildasena – pole kontaktis oma sisemise minaga.

Missuguseid reaktsioone teistes esile kutsub?

  • Taagakandja lähikondsed käituvad nagu vastutustundetud lapsed või mässavad puberteediealised.
  • Tööl püüab kõiki kontrollida ja äratab sellega tugevates inimestes tervet ärritust.
  • Tõmbab enda poole teisi samasuguseid, kes on veetnud lapsepõlve ebaturvalistes oludes – peredes, kus on olnud alkoholismi, intsesti või kitsarinnalist usklikkust.
  • Tööl tekitab klatšiseltskonna, kes ammutavad jõudu süüdlaste otsimisest, peaasi et poleks vaja endal muutuda.

patuoinasPatuoinas

Kuidas see roll väljapoole paistab?

  • Teda vajatakse peres kandma vanemate patte, miks peres on asjad halvasti.
  • Aetakse kõnnumaale, kus ühineb oma kõnnumaavendade ja -õdedega ja hakkab oma tundeid kõnnumaakollektiivi poolt ette nähtud viisil välja elama.
  • Eirab norme, temast saab perekonnaväline. Ei suuda näha teiste inimeste või kollektiivi huve.
  • Ta ei tunne häbi (selle positiivses ülesandes), ei vastuta oma käitumise eest.
  • Ei austa kollektiivi norme, jääb üksikuks. Läheduse puudumist korvab joovastavate ainetega.
  • Käib läbi alkoholiga, selle asemel et läbi käia inimestega. Eitab oma sõltuvust, et mitte kohata oma probleemi. Sõlmib salasuhte alkoholiga, hakkab tegelikkusega manipuleerima.
  • Energia seotud sellega, kuidas luukeresid kappides hoida.
  • Teistest on huvitatud ainult siis, kui neilt on midagi saada – meenutab last.
  • Ei ole teistega koostöövõimeline, ei suuda teisi hinnata, teistega arvestada.
  • Ei ole aus oma emotsioonides, keerutab – hoidub ennast teistele nähtavaks tegemast.
  • Manipuleerib teistega. Käitub nagu prints või printsess, kellel on ainult õigused ja mitte kohustusi. Tunneb enda eraldiseisvana, ei kuulu kuhugi.
  • Ei vastuta oma tegude eest, temas tekib süütunne, lõpuks kaob eneseaustus, hakkab ennast häbenema, elab vales.
  • Hüljatustunde tõttu on temasse kogunenud palju viha.Viha võib avalduda skandaalitsemisena.
  • Võib ise hüljata, et mitte hüljatud saada. Kadestab teiste õnnestumisi. On väga armukade.

Missuguseid reaktsioone teistes esile kutsub?

  • Üllatavalt palju inimesi kohaneb patuoina (alkohooliku) prohmakatega.
  • Vaadatakse läbi sõrmede joomistele, salatsetakse, põigeldakse, võetakse vastutust alkohooliku tegemata jätmiste eest.
  • Kõik kõnnivad nagu miiniväljal ja kohanevad, aitavad.
  • Kui mõõt saab täis, siis patuoinas (alkohoolik) hüljatakse. Enam ei jaksa, ei hooli.
  • Selle seisundi saavutamine võib võtta aastaid, aga lõpuks ta tuleb.
  • Patuoinas võib olla ka skandaalitseja või tavalisest armukadedam, mitte ainult alkohoolik.
  • Eneseväärikas ka isiksusega inimene ei veeda meeleldi aega patuoina seltskonnas, on temaga ettevaatlik.

 

nähtamatu lapsNähtamatu laps

Kuidas see roll väljapoole paistab?

  • Tema ülesanne on vabastada vanemad veel ühe lapse eest hoolitsemast olukorras, kus neil ei ole enam jõuvarusid uue lapse jaoks.
  • Tõmbub eemale maailmast, kus tema jaoks ei ole kohta.
  • Ehitab endale oma maailma, kus ta on printsess, kus on armastust ja ta on teiste hoolitsuse sihtmärk.
  • Ta ei kuulu kuhugi, pelgab tähelepanu alla sattuda. On vaikne ja arg, tähelepandamatu.
  • Väldib silmatorkavaid riideid, erksaid värve, üllatavaid soenguid.
  • Võib käituda väga ettearvamatult – puhkeda nutma ja joosta ruumist välja.
  • On ääretult hea ja tubli, ei taha tüli teha. Varjab ebamugavaid tundeid teiste eest. Kardab enda ja teiste viha. Ei võta enda jaoks ruumi, hoidub teistele varvastele astumast.
  • Ei julge kasutada ka oma andekust, raiskab oma talenti, jääb töötegijana pigem nähtamatuks, saboteerib oma edukust.
  • Ta ei saa aru, et oma valikutega tõukab ta ennast teiste hulgast välja.
  • Tajub endal olevat probleeme vaimse tervisega. Kui võtta endale vaimse tervisega inimese identiteet, siis ei tarvitse enam kasvada ja asuda muutumise valusasse võitlusse.

Mis toimub tema sisemuses?

  • Sisemuses on kaos.
  • Suhtub oma tunnetesse väga dramaatiliselt.
  • Viha on talle võõras, hirmutab teda ja tekitab hämmingut.
  • Võivad tekkida väga kummalised vägivaldsed fantaasiad, näeb otsast lõigatud päid, veriseid jäsemeid – imestab, kas ta hakkab hulluks minema. Viha pole saanud isiksuse osaks kujuneda.
  • Viha on peidus headuse all. Ta ei tunne ka oma kurbust ja kaotusvalu.
  • Hülgab oma headuses iseennast ja annab ka teistele loa teda hüljata.
  • Ta on krooniliselt solvunud, kuid varjab seda. Tegeleb oma sisemise draamaga.
  • Kannab enda sees suurt häbi. Häbeneb oma tundeid, mõtteid ja vajadusi, kogu oma isiksust.
  • Tunneb ennast oleva väljaspoolse, kellegi muu. Aga ta ei tea, kes see muu õieti on.
  • Tal on puudu armastuse kogemus, ilma milleta ta jääb olemusetuks.
  • Samas igatseb ta väga kuulumise järele.

Missuguseid reaktsioone teistes esile kutsub?

  • Tema arvamust ei küsita, teda ei kutsuta kaasa, keegi ei mäleta, et ta oleks millessegi oma panuse andnud. Teised ei kuule teda ja kui kuulevadki, siis ei pööra tähelepanu.
  • Teised tajuvad vaistlikult, et temas on midagi kummalist. Teda hakatakse vältima, kuna ei mõisteta tema reaktsioone.Ütleb välja asju hiljem või vales kohas „tule eile meile“ stiilis. Teda kogetakse ka meeldiva ja ohutuna, kasutatakse tihti ära.
  • Kui keegi pääseb ta lähedale, siis võivad kohutada tema lõppematud vajadused, mis on täitmata lapsepõlvest. Sellepärast võidakse ke eemale hoida.
  • Temas on palju viha ja ta võib ühineda teise inimesega teda vihates.

 

narrNaerutaja

Kuidas see roll väljapoole paistab?

  • On krooniline naljaviskaja, kes pole suuteline üheski olukorras tõsiseks jääma.
  • Ei ole suutnud valusaid tundeid üksi jäädes lapsena kohata, vaid on need hüljanud.
  • Teda on vajatud peresse pingeid vallandama ja juhtima tähelepanu probleemidelt kõrvale.
  • Ühineb teiste inimestega oma rolli kaudu – naerutades. Jääb teistele kaugeks, sest pole emotsionaalselt aus.
  • Enamasti on hinnatud kaaslane, on võluv, seltskondlik, sotsiaalselt paindlik ja erk.
  • On seltskonna hing, koosviibimiste põhiline meelelahutaja.
  • Unistuste amet on müüja. Võib olla tõeline tippmüüja.
  • On rahutu, kärsitu, üliaktiivne, pidevas liikumises, et ei peaks sisemuses peituvat halba meeleolu kohtama.
  • On inimesena üsna ebaküps oma rolli pealiskaudsuse ja kitsa orienteerituse tõttu.
  • Põgeneb valu eest, mistõttu on temast saanud ka kasvamise eest põgeneja.
  • Pole oma elukutsele eriti pühendunud, on liiga kärsitu ja kannatamatu. Nii takistab naerutaja roll töös arenemast.

Missugused on rolli sisemised tunded?

  • On sisemiselt väga kartlik ja ebakindel, kuna ei ole iseendana kellegagi liitunud.
  • Kõige rohkem kardab viha.Kardab ka kurbust, tema kurbus, kui see vahel välja purskub, võib teda väga ehmatada. Pigem haletseb ennast, kui on ehedalt kurb.
  • Tunneb ebapiisavust, et teda ei vaja mitte keegi. Peab kogu aeg olema tähelepanu keskpunktis, siis tunneb, et on olemas. Sees valitseb kaos, pole saanud oma tundeid tundma õppida.

Missuguseid reaktsioone teistes esile kutsub?

  • Paljudele inimestele ta meeldib.
  • Võib ka ära tüüdata. Keegi ei jaksa ühe ja sama nalja peale mitu korda naerda.
  • Kõige tervemad inimesed hakkavad igatsema midagi tõsist.
  • Osad vajavad teda, et mitte kohata oma valusaid probleeme.