HINGAMINE. Tarthang Tulku raamatust “Kumnje Lõdvestus”

Hingamine

        Kui me kord teame, kuidas saada ühendust hingamise energiaga,
muutub hingamine elustava energia ammendamatuks allikaks

Kuna hingamine määrab elu­rütmi, annab hingamisviis märku   meie   energiakorraldusest. Ärritus või erutus muu­dab hingamise ebaühtlaseks ja kiireks; ent kui oleme rahuli­kud ja tasakaalukad, on hin­gamine ühtlane, aeglane ja pehme. Hingamise abil võime isegi oma vaimset ja füüsilist seisundit muuta. Isegi kui ole­me väga ärritunud, võime üht­laselt ja aeglaselt hingates en­nast rahustada ja tasakaalus­tada.

Kui hingamine on pidevalt rahulik ja ühtlane, siis energia kasvab ning tervis paraneb. Me saame paremini magada. Kogu vaimne ja füüsiline orga­nism tasakaalustub. Meel muu­tub selgeks ning keha erksaks ja tundlikuks: kuulmine on selgem, värvid sillerdavamad ning me tunneme rohkem kogemuse maitset. Tundetoonid muutuvad rikkamaks, nii et väikestest asjadest, nagu het­keline naerupuhang, võib tunda suurt rõõmu. Kui me kord tea­me, kuidas saada ühendust hingamise energiaga, muutub hingamine elustava energia ammendamatuks  allikaks.

See kerge hingamine ühen­dab meid energiavoo või «hingeenergiaga», mis iseenesest on lahutamatu kogu keha läbiva­test peentest ja füüsilistest energiatest. Kogu seda «ener­giasüsteemi» võib vaadelda kui mandalat, algkeskust või null­punkti, kust energia voolab kõikidesse suundadesse. Selles energiasüsteemis on «energia-keskused», mis toimivad kehas kiirguvate ja ringlevate ener­giate «sihtjaamadena». Nen­deks keskusteks on peakeskus, kõrikeskus ja südamekeskus. Kui võiksime seda energiasüs­teemi eemalt vaadata, pais-, taks see spiraalina, mille tipuks on peakeskus; ülalt vaadatuna paistaks see kon­tsentriliste ringide seeriana, kus iga energiakeskus moodus­tab ühe ringi.

«Hingeenergia» on eriliselt seotud kõrikeskusega, mis üht­lasi kutsub energiat esile ning koordineerib energiavoolu üle terve keha. Seepärast on kõri-keskuse kaudu kõige kergem õppida tunnetama ja tasakaa­lustama «hingeenergiat» ja tei­si peeni energiaid.

Kõrikeskust kujutatakse tra­ditsiooniliselt kuueteistõielehelise topeltlillena. Üks kaheksa õielehega lillepool on ühendu­ses otse peakeskusega, teine südamekeskusega;  läbi kõri-keskuse voolavad energiad teistesse keskustesse. Kui kõri-keskus on rahulik, on energia­vool tasakaalus ja korrapärane: vaimsed ja füüsilised energiad on kooskõlas ning «hing» Ise on tasakaalus ja puhas. Tava­liselt on aga kõrikeskus ärritatud ning energiad on «blo­keeritud»  ega voola, õigesti.

Ometi on võimalik hingata selliselt, et kõrikeskus rahuneb ja toimib sujuvalt. Selleks hin­gake aeglaselt ning ühtlaselt läbi nina ja suu, suu pisut paokil ning keel kergelt puu­dutamas suulage. Algul ei ole see eriti mugav, aga kui ener­gia liigub ühtlaselt pea- ja südamekeskusse, ilmneb sellise hingamisviisi elustav mõju ning jätkata on järjest kergem ja meeldivam. Kui energiavool meis tasakaalustub, avalduvad meie tunded ja aistingud loo­mulikult, ning me avaneme sügavale  teostumistundele.

Kuid see võtab aega. Kuna energiavool meie organismis on sageli tasakaalustamata, kaotame ühenduse oma tunne­te ja aistingutega. Seepärast on järjekindel liikumine sisemise tasakaalu poole sageli raske. Meie vanu harjumusi rahul­dust jahtida või teistelt posi­tiivseid rõõmu- või. kordaminekuelamusi oodata on raske murda. Ent niida rohkeni me otsime teostust väljaspool, seda enam kaotame sideme enda ja oma keha siseaistingutega. Me kaotame sideme nii oma füüsilise kui emotsionaalse kehaga.

Kui selline harjumus on kujunenud, hakkab ta end kor­dama. Selle asemel, et kogeda otse, samastudes täielikult oina aistingutega ning kooskõlasta­des need südame tunnetega, takerdume oma kogemuse üle mõtisklemisse, selle silditamisse ja olemuse üle arutle­misse. Me võimendame kogevat subjekti, mina, ning kogemus Ise muutub tardunud vormi ja tähendusega  «objektiks».

Sellises olukorras on meie tunded tegelikult teisesed tun­ded, vaimsete kujutelmade tõl­gendused, mida me endale ta­gasi, söödame. Me elame «oma peas», toitudes minevikukoge­muse mälestustest, vaimsetest sõnastustest, millel puudub side meie tõeliste tunnetega. Tekib peaaegu lakkamatu rahulolematustunne, alateadlik ärritus, mida tunneme pitsitusena kõri-keskuses ning mis avaldub kogemusi otsiva « minana ». Energiavool peakeskusse kasvab ning energiavool südame-keskusse kahaneb.

Kõik emotsionaalsed äärmused ja tasakaalukaotused, nagu, viha või vihkamine, tõsine depressioon või energiavaegus, leiavad aset sellises seisundis. Kuni kõrikeskuse rahunemiseni ning peente energiate ühtlase jaotumiseni südames ja peas, ei saa me tegelikult ühendust oina meeltega ega jõua oma tõeliste tunneteni Ilma nende ergasta­miseks vajaliku energiata pole meie meeled võimelised õigesti toimima ning näivad   uinuvat.

Kumnje näitab meile, kui­das  seda   ärrituse ja otsimise harjumust tasapisi hajutada ning viib meid tagasi otsese kogemuse juurde» Hingates pehmelt läbi nina ja suu, või­me muuta hingamise järk-jär­gult ühtlaseks ning tasakaalus­tada kõrikeskust nii, et ener­giad oleksid suunatud võrdselt pea- ja südamekeskusse. Seda püsivat, ühtlast, ent siiski kont­rollimatut hingamist iseloo­mustab teatav avatus. Juba esimest korda selliselt hingates võime tunda, kuidas meeled virguvad   ja  elavnevad.

Kõigepealt pöörake kergelt tähelepanu hingamisele võrd­selt läbi. nina ja suu. Seda hin­gamist Iseloomustab sundima­tus, pingutamatus. Laske sel loomulikult kulgeda, te ei pea mõtlema, kuldas õigesti hinga­ta .. . , aga ometi, tagasivaates, hoomate, et hingus jaotub üht­laselt nina ja suu ning sisse- ja väljahingamise vahel.

Hingates keha rahuneb ning te tunnete lõdvestust. Niipea kui täheldate lõdvestustunnet, maitske ja nautige seda. Kui te kõhe algul seda tunnet ei hoo­ma, kujutlege vastavalt oina Ideaalile kõige taevalikumaid, Imepärasemaid tundeid. Nau­tige neid, tundke neid. Hiljem tunnete energiat füüsiliselt. Kui olete saanud ühenduse lõdvestustundega, olete leidnud tee. Minge sellesse nii sügavale kui suudate; niida sügavamale te lähete, seda rikkamaks tun­ne muutub ning te võite selle siis kokku koguda ja jagada saagi keha igasse ossa. Te või­te seda tunda isegi luuüdis, aga ka väljaspool keha.   Kuhu te ka ei vaataks, igal pool on sama tunne.

Seejärel koguge kokku selle tunde väärtus, ergutades seda, muutes seda veelgi rikkamaks, sügavamaks, avaramaks. Tõst­ke hingamise kvaliteeti. Las see vaimustab teid; koguge seda, nagu kogutakse vett elektri­energia tootmiseks. See tunne on rõõmus, õnnis, ülimalt ava­tud, tohutu sulatusvõimega. See tunne võib muutuda nii piirituks, peaaegu kõikehõlma­vaks, nii vägevaks, et tunnete, et ei suuda seda rohkem vastu võtta. Kui tunne kasvab sellise võimsuseni, võib see lõpuks avada -kõik teie energiakeskused, rakud ja meeled; terve keha tasakaalustub.

Harjutades püsivalt taolist hingamist ja hoides ühendust selle tundega, võite seda üha enam koguda, kuni jõuate lõ­puks otseselt selle olemuseni. Teil ei ole vaja tõlgendusi ega sõnu — te olete otse seal. Iga kord, kui tahate energiat kasu­tada, võite seda teha. Nagu toidule maitseaineid lisades võite kasutada seda nii palju kui soovite ja mil iganes va­jate.

Kui arendate hingamise kva­liteeti, siis meelemärkus, mis tekib otseselt kogemusest, avardub järk-järgult, kuni hingamine ja meelemärkus sulavad ühte. Sel juhul meele­märkuse ja hingamise energiad virgutavad teineteist, energia kasvab, on alati värske ja kät­tesaadav. See protsess sarnaneb patarei laadimisele: te lülitate meelemärkuse või vaimse energia hingamisse ning virgutate energiat. See ongi energiakül­luse saladus. Isegi kui energia­nivoo on antud hetkel madal, on teil selleni viivad juhtmed ja te võite seda käsutada. Kui teate, kuidas energiat taastada ning varuda, võite seda isegi ära anda, sest teil on ammen­damatu tagavara.

Kui hingamine on tõeliselt tasakaalus – mitte liiga ohjel­datud ega pingul, vaid väga aeglane ja sujuv, ühetasane ning kui samal ajal meelemär­kus on ühendatud hingamisega nagu abielus, siis ilmnevad tulemused iseenesest. Hinga­mine on siis nagu radar, sest te suudate otsekohe tabada iga, ükskõik kas enda või teiste, meeleliigutuse signaali. Tärka­va emotsiooni ja tunde mär­kamine on nagu ruum, mis teid kaitseb. Meelemärkus muutub avatud väljaks ja see võimal­dab virget kontrolli, mis on täiesti erinev allutamisest või jõuga mahasurumisest.

Kui teadvustate oma hinga­mise, tasakaalustub terve teie elu. Isegi kui leiate end olu­kordades, mis tekitavad viha, meeleheidet või valu, võite need lihtsalt hingamise tead­vustamisega hajutada, pöörates kergelt tähelepanu hingetõm­metele ning muutes nad rahu­likuks, aeglaseks ja rütmili­seks. Mida kauem te hingami­sega energiat kogute, seda enam keha rahuneb; kui anna­te energiale võimaluse vabalt jaotuda, rahunevad erinevad kehaosad kõikidel tasanditel. Elul on veatu rütm, mida häirivad vaid vähesed äärmused, ning nii saavad meeled küpse­da ja valmida.

Kuid hingamisega tuleb töö­tada pidevalt, sest kui te seda ei tee, pole tulemused püsivad: teie keha, meel ja meelevõimed libisevad tagasi tasakaalu­tusse rütmi. Seepärast harju­tage sellist hingamist iga päev vähemalt kolm kuud; kahekümnest-kolmekümnest minu­tist päevas piisab. Püüdke hoi­da energia voolavana, kogudes ja tekitades seda hingamisega. Algul võite pöörata hingami­sele teadlikult tähelepanu. See­järel areneb meelemärkuse kvaliteet järk-järgult, nagu meditatsioon. Pole tähtis, kas nimetate seda lõdvestuseks, meelemärkuseks või meditat­siooniks, sest need on üksnes sildid. Tähtis on kogemuse kva­liteet.

Kui õpime energiat koguma, võime seda teha mitte ainult kindlatel aegadel, vaid nii päe­val kui öösel. Kogu keha lõd­vestub, lihasepinge ja vaimsed tõkked sulavad ning energia jaotub kõikjale. Meie elu muu­tub avaramaks ja tervemaks. Hiljem pole meil selle hinge­energia ammutamiseks vaja isegi enam pingutada, sest see on kõikide füüsiliste ja vaim­sete energiate taga.

Kuna nii välised kui sisemi­sed, energiad lähtuvad samast «hingeenergiast» ehk «pranast», siis meie sisekeskkonna muutudes teiseneb ka meie vahekord välismaailmaga ning universum muutub palju elamiskõlblikumaks. Objektiivne välismaailm ja sisemine meeltemaailm — meie teadvus — sulaksid nagu ühte. Me toeta­me maailma ja maailm toetab meid ja meie meeli. Meeled pakuvad meile naudingut ning me oleme positiivselt meeles­tatud; me ise kujundame seda ja saame tagasi, mida kujun­dame. Sisemine ja välimine kooskõlastuvad ja tasakaalus­tuvad. Alustage väga kergest hinga­misest. Edasi hingake aeglase­malt. Laske hingetõmmetel aeglustuda, kuni nad muutu­vad lõpuks täiesti sujuvaks ja ühtlaseks, peaaegu ilma sisse-ja väljahingamiseta. Teie ener­gia kasvab siis pidevalt. Harju­tades kumnjed, jälgige aeg­ajalt oma hingamist, et näha, kuldas te selle eesmärgi poole liigute.

Harjutused
Rõõmus hingamine (Harjutus 6)

Istuge mugavalt isteasendis (millel on seitse väljendust. Vt. eespool) matil, istepadjal või sirge leeniga toolil. Jälgige, et suu oleks pisut avatud, keeleots kergelt puudutamas suulae serva. Lõdvestage kergelt kõri, kõht ja selg. Alustage väga pehmet ja sundimatut hinga­mist läbi nina ja suu, pööra­mata sellele liialt palju tähele­panu. See mahe hingamine on üsna kerge, ent väga jõuduandev. Kui tunnete lihasepinget, laske hingamisel seda kergelt puudutada ja vabastada. Tooge hingamisse sõnu ja kujutlusi ning laske hingamisel ka neid rahustada ja lõdvestada. Laske sel pehmel hingamisel rahus­tada ja kooskõlastada kogu keha. Püüdmata hingamist liialt kontrollida, laske sel pik­kamööda muutuda veelgi rahu­likumaks ja pehmemaks, kuni ta saavutab küpsuse.

Niipea kui tunnete mingit aistingut — võib-olla hoomate midagi kurgus või kehas voo­lamas, koguge seda tunnet; püüdmata talle midagi lisada, võimaldage tai lihtsalt kesta. Tundke teda rohkem. Te võite hoomata, kuidas tunne liigub keha   erinevatesse   osadesse.

Harjutage seda hingamist umbes nädal aega, kakskümmend kuni kolmkümmend mi­nutit päevas. Teadvustage kogu päeva jooksul oma hingamise kvaliteeti nii palju kui saate.

Meelte avamine (Harjutus 7)
Istuge mugavalt isteasendis ja alustage pehmelt hingamist läbi nina ja suu. Jälgige veidi sissehingamist ning aeglustage seda tasakesi nii palju kui saate, hoides hingemise võimalikult pehme. Kui sissehingamine aeglustub, tundke aistinguid kehas ja keha ümber ning süüvige nendesse, avardades ja kogudes neid hingamisega. Jätkake kümme kuni viisteist minutit.
Nüüd pöörake pisut tähelepanu väljahingamisele ning hingage välja väga aeglaselt läbi nina ja suu, hoides hingamise kerge ja pehme. (Seda tehes ärge püüdke sissehingamisega midagi erilist ette võtta.) Arendades selle aeglase väljahingamise kvaliteeti, püüdke avada kogu meeleväli – iga rakk, kuda ja organ – nii palju kui võimalik. Laske tunnetel nagu halol kiirguda läbi keha ja ümber selle. Jätkake kümme kuni viisteist minutit. Harjutage seda aeglast hingamist kakskümmend kuni kolmkümmend minutit päevas. Kolmandal ja neljandal päeval harjutage võimaluse korral kaks korra päevas. Kui te pikendate harjutuse kestust, pöörake rohkem tähelepanu hingamise kvaliteedile. Teadvustage hingetõmbed, kuni muutute väga vaikseks. Pärast kolmandat või neljandat päeva minge edasi 8.harjutuse juurde.

Hingeelu elamine (Harjutus 8)
Istuge mugavalt isteasendis ja hingake pehmelt ning aeglaselt läbi nina ja suu. Jälgige veidi hingamist, et hingeõhk voolaks võrdselt läbi nina ja suu. Jätke sisse- ja väljahingamisele ühepalju aega.

Pange tähele oma hingamise kvaliteeti – see võib mõnikord olla raske ja katkendlik, mõnikord erutatud või sügav. Pange tähele, kuidas hingamise erinevad omadused on seotud erinevate vaimu- ja tundeseisunditega ning kuidas hingamise hõlbustudes ja ühtlustudes meel korrastub ja tunne muutub voolavaks.
Hingates avage lõdvestus – tunne nii laialt kui saate. Ühendage meelemärkus hingamisega ning laiendage iga tekkivat tunnet, kuni te enam keha piire ei taju; on ainult tunne ja hingusest kantud peen energia.
Kui hingamine ühtlustub, rahunete iseenesest. Ülearused lihasepinged sulavad, vabastades erinevaid tundetasandeid. Tungides sügavamate tunde tasanditeni, õpite tundma palju õrnu tundetoone, kuigi te võibolla ei leia nenede kirjeldamiseks sõnu. Laske neil tundetoonidel laieneda, nii et nad muutuvad sügavamaks ja avaramaks.
Harjutage seda ühtlast hingamist vähemalt kolm kuud, kakskümmend kuni kolmkümmend minutit iga päev, kui võimalik, siis ka töötades, kõndides, rääkides – igapäevaelu kõikidel hetkedel ning isegi öösel ärgates.
Mõnikord võite proovida harjutada seda hingamist selili lamades, jalad kas välja sirutatud või põlvist kõverdatud, tallad vastu maad.
Harjutuses 9,10 ja 11 lauldakse vaikselt mantra silpe OM, AH või HUM, ühendades need hingamisega. Harjutuses 12 sulab mantra OM AH HUM hingusega kokku. Te ei tarvitse neid silpe tegelikult hääldada, tuletage nad lihtsalt meelde. OM tähistab olemise energiat, AH sümboliseerib vastastikku toimet, HUM loomisvõimet. OM märgib füüsilist kuju, AH energiat, mis füüsilist kuju kujundab ja säilitab. HUM sümboliseerib mõtteid, meelemärkust ja tegevust. OM AH HUM sümboliseerivad virgunud keha, meelt ja vaimu.
Harjutusi 9, 10 ja 11 võib sooritada nii lühikese kui ka pika tsüklina, nagu näiteks neli või viis tundi. Soovi korral võite alustuseks teha üht neist harjutustest pool tundi. Kui te harjutustega kohanete, püüdke pikendada harjutamise aega tunnini või enam.

OM (Harjutus 9)

OM on hinduismi kõige püham silp. See on ürghääl, maailma, olemise ja universumi algus ja lõpp. OM’i võrdsustatakse ka jumal Brahmaniga, kes on kõikjal viibiv ja kõikvõimas.
OM’iga algavad mantrad ja palvused – OM on ise mantra ja palve. Hindud usuvad, et kes teab ja tunnetab OM’i, selle soovid täituvad.

Istuge mugavalt isteasendis. Hingake kergelt ja ühtlaselt läbi nina ja suu ning teadvus­tage silp OM. Alustage mõt­tes silbi OM laulmist, nagu laulaksite koos hingusega. Las OM ja hingus muutuvad lahu­tamatuks. Arendage OM-hingamise tundeomadusi nii täieli­kult kui võimalik. Te võite tunda tõusvat, takistamatut lii­kumist nagu sissehingamisel ning kergust ja virgust teadvu­ses.

AH (Harjutus 10)
Istuge mugavalt. Tooge käed kõhu ette, asetage parema käe sõrmed vasaku käe sõrmedele, tõstke natuke pöidlaid ja ühendage nad. Hingake kergelt läbi nina ja suu ning hakake vaikselt laulma silpi AH, lastes AH-l ja hingusel ühte sulada. Te võite tunda väga vaikset keskendumust ning hingamine võib muutuda väga tasaseks.

HUM (Harjutus 11)

Istuge ristijalu matil või istepadjal ning asetage käed põlvedele, peopesad ülespoole. Hingake kergelt läbi nina ja suu ja teadvustage HUM. Tooge HUM hingamisse, ühendades hääe ja hinguse. Arendage selle hääle-hinguse tundeomadusi nii täielikuks kui saate. Te võite tunda peenteravat, läbitungivat meelemõistust, vallandumist nagu väljahingamisel ning värsket kiirgavat selgust.

Harjutus OM AH HUM (Harjutus 12)

Seda harjutust on kõige parem teha õhtul enne magamaminekut. Lamage selili põrandal, käed kõrval. Viige jalad puusade laiuselt harki. Toetage pea padjale, kui niimoodi on mugavam, ning pange padi ka põlvede alla. Paotage suu ning puudutage keeleotsaga kergelt suulage. Hingake kergelt ja ühtlaselt läbi nina ja suu. Hingates meenutage mantrat OM AH HUM.
Sissehingamise ajal kujustage silp OM või lihtsalt mõelge sellele. Hoidke veidi hinge kinni ning see on AH. Kui olete valmis välja hingama, mõelge HUM-ile. Ärge hääldage mantrat kuuldavalt; lihtsalt teadvustage OM AH HUM. Hingake sujuvalt ja vabalt, jättes sisse- ja väljahingamiseks ühtepalju aega.
Kui hoiate hinge kinni, hoidke seda alakõhus; välja hingates laske hingusel voolata ühtlaselt kõhust, ninast ja suust. Hingake hakatuseks veidi raskemalt; järk-järgult ja pingutamata vähendage sissehingatava õhu hulka, kuni hingamine muutub väga aeglaseks ja peaaegu kuuldamatuks. Iga hingetõmbe lõpul olge väga vaikselt. Mõne aja pärast jätkub teie hingamine nagu iseenesest.
Järk-järgult nihutage tähelepanu fookus kehalt tunde- ja energiavalda, nagu siirduks teie keha vähem füüsilisse dimensiooni. Jätkake pool tundi.

Hinguse puhastamine (Harjutus 13)
Seda hingamisharjutust on kõige parem teha hommikul kõhe pärast tõusmist, kuigi seda võib teha ka muul ajal päeva jooksul. Traditsiooni kohaselt kasutatakse seda elundkonna puhastamiseks öö jooksul kogunenud jääkainetest ning kehaenergiate taastami­seks uueks päevaks. Harjutust tehes kujutlege, et puhute vasakust  ninasõõrmest välja kõik tõrjuvad hoiakud, seal­hulgas vastumeelsuse, rahul­olematuse ja hirmu. Kujutlege, et paremast ninasõõrmest pu­hute välja kõik hoiakud ja emotsioonid, millega te asja­dest kinni hoiate, sealhulgas iha, kiindumuse ja viha. Kujut­lege, et hingate mõlemast ninasõõrmest välja oma iga­päevase meeletuimuse ja sega­duse.

Istuge risti j alu matil või istepadjal ning hoidke parem käsi joonisel näidatud asendis, pöial rusikas ja nimetissõrm sirge. Toetage vasak käsi kergelt vasakule põlvele. Hingake väga, väga sügavalt sisse, võt­ke endasse nii palju õhku kui võimalik, täites kõhu ja rinna ning isegi rinnakorvi tipu. Ku­jutlege, et hingus täidab iga teie keharaku. Siis asetage parema nimetissõrme keskmine lüli vastu  paremat ninasõõret, sulgedes selle täiesti. Sulgege suu ning hingake aeglaselt va­saku ninasõõrme kaudu välja nii sügavalt kui saate, surudes viimase kui õhuraasu välja. Hingake välja senikaua, kuni kõht hakkab värisema. Siis puhake hetk või rohkem, hin­gates normaalselt läbi mõlema ninasõõrme, Korrake kaks korda.

Nüüd tehke harjutust kolm korda parema poolega, sulge­des vasaku ninasõõrme vasaku nimetissõrme keskmise lüliga. Puhake natuke iga väljahinga­mise järel. Lõpuks hingake mõ­lema ninasõõrme kaudu kolm korda nii täielikult kui suudate välja. Kuigi teile tundub, et kogu hingeõhk on viimseni väl­jas, püüdke veel välja hinga­ta. Siis istuge mõni minut, hin­gates normaalselt ning nauti­des aistinguid kehas.

Te võite ette kujutada, et mustus tuleb kehast välja määrdunud valge joana vasa­kust ninasõõrmest, tumepunase joana paremast ninasõõrmest ning sügavsinisena- mõlemast ninasõõrmest.

Hinguse tunnetamine (Harjutus 14)
Istuge mugavalt isteasendis. Hingake üheaegselt nina ja suu kaudu sisse ning hoidke üks minut hinge kinni, kogedes ja avardades tundeomadusi. Laske oma siserütmil aeglustada ning meeltel avaneda. Te võite hoomata värelevat või võnkuvat tunnet, mis meenutab energiat leegi äärtes. Ükskõik millised tunded või aistingud tekivad, süvendage ja avardage neid. Kogege neid otse, laskmata neil muutuda mõisteteks, mõteteks või vaimseteks kujutlusteks. Siis hingake aeglaselt välja. Korrake harjutust kolm korda.

Kui leiate, et te ei suuda hinge kinni hoida ühe minuti vältel, hoidke nii kaua kui suudate. Jätkates harjutamist, jõudke järk-järgult selleni, et hoiate hinge kinni ühe minuti.