Hingamine – kadunud kunsti teaduslik kinnitus. James Nestor

mõned lõigud raamatust

lk 74.
Parem ninasõõre on gaasipedaal. Kui hingad selle kaudu korralikult, saab vereringe hoo sisse, kehal hakkab soojem ning kortisooli tase, vererõhk ja pulss tõusevad. Seda seetõttu, et parema ninasõõrme kaudu hingamine aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi ja selle võitle-või-põgene mehhanismi, mis tõstab keha erksust ja valmisolekut. Parema ninasõõrme kaudu hingamine viib ka aju vastaspoolkerasse rohkem verd, eriti eesajukoorde, mida seostatakse loogiliste otsuste, keelekasutuse ja arvutamisoskusega.
Vasaku ninasõõrme kaudu hingamisel on vastupidine mõju: kui parempoolne ninasõõre on nagu kiirendi, siis vasakpoolne nagu pidur. Vasak ninasõõre on tihedamalt seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga ehk meie lõõgastavama poolega, mis alandab temperaturi ja vererõhku, jahutab keha ning vähendab ärevust. Vasaku ninasõõrme kaudu hingamine juhib verd eesajukoore vastasküljele, mis on seotud loomingulise mõtlemise, abstraktsete kujutelmade väljamõtlemise ja negatiivsete  emotsioonidega.

lk 297.
Vahelduva ninasõõrme hingamine (Nadi Shodana)
Tavapärane pranayama-tehnika, mis parandab kopsude tööd ja alandab südamerütmi, vererõhku ja sümpaatilist stressi, Seda tõhusat tehnikat võib kasutada näiteks enne koosolekut, üritust või magamajäämist.
– Käte asend (valikuline): aseta parema käe pöial õrnalt parema ninasõõrme peale ja sama käe sõrmusesõrm vasaku ninasõõrme peale. Nimetissõrm ja keskmine sõrm peaksid kulmude vahele toetuma.
– Sulge parem ninasõõre pöidlaga ja hinga hästi aeglaselt vasaku sõõrme kaudu sisse.
– Hingamise lõpus tee lühike paus ja hoia mõlemaid sõõrmeid kinni, seejärel kergita pöialt, et parema ninasõõrme kaudu välja hingata.
– Väljahingamise loomulikus lõpus hoia mõlemaid sõõrmeid korraks kinni ja seejärel hinga parema sõõrme kaudu sisse.
– Korda niimoodi viis kuni kümme korda.

lk.305
Tummo
Tummol on kaks versiooni – üks stimuleerib sümpaatilist närvisüsteemi ja teine vallandab parasümpaatilise reaktsiooni. Mõlemad toimivad, kuid lihtsam on esimene, mille tegi populaarseks Wim Hof.
Tasub veel kord mainida, et seda tehnikat ei tohiks iial harjutada veekodu lähedal, autot juhtides ega jalutades või üheski muus olukorras, kus võiksid minestades viga saada. Kui oled rase või sul on südamehaigus, konsulteeri arstiga.
– Leia vaikne koht ja heida selili, padi pea all. Lõdvesta õlad, rind  ja jalad.
– Hinga 30 korda väga sügavalt ja väga kiirelt kõhupõhjani sisse ja välja. Kui võimalik hinga läbi nina; kui nina tundub kinni olevat, proovi torus huultega. Iga sissehingamise liigutus peaks olema nagu laine, mis täidab kõhu ja liigub õrnalt mööda kopse üles. Välja hingates järgi sama marsuuti, tühjendades esmalt kõhu ja seejärel rinna, lastes õhul nina või torus huulte kaudu väljuda.
– 30. hingetõmbe järel hinga loomuliku lõpuni välja, kuid jäta umbes veerand õhust kopsudesse. Hoia hinge kinni nii kaua kui võimalik.
– Kui jõuad oma viimse piirini, hinga suurelt-laialt sisse ja hoia 15 sekundit kinni. Liiguta seda õhku õrnalt rindkeres ringi, lausa õlgadeni, seejärel hinga välja ja hakka uuesti raskelt hingama.
– Korda kogu ringi vähemalt kolm korda.

siit tagasi TLHA esilehele